Reggio Emilia lähenemine ei ole valmis metoodika, mida saab ühest riigist teise muutmata kujul üle võtta. See on eelkõige mõtteviis, mille keskmes on usk lapse võimetesse, uudishimu väärtustamine, loovus, koostöö ja õppimine läbi isiklike kogemuste.
Iga lasteaed saab neid põhimõtteid rakendada oma kultuuri, traditsioonide, keskkonna ja laste vajaduste järgi. Oluline ei ole teha kõike nii nagu Itaalia lasteaedades, vaid mõista ja järgida selle lähenemise põhiväärtusi.
Ka Okasroosikese majas ei püüa me Itaalia lasteaedade tegevusi jäljendada. Oleme alates 2017. aastast Reggio Emilia põhimõtteid tundma õppinud ning otsinud võimalusi, kuidas ühendada need meie lasteaia traditsioonide, Eesti alushariduse põhimõtete ja laste igapäevaeluga.
Nii kujundame oma lasteaia tegevuskultuuri, mis on saanud inspiratsiooni Reggio Emiliast, kuid kannab Okasroosikese maja oma nägu.
Iga laps on uudishimulik avastaja, kellel on oma mõtted, küsimused ja viis maailma tundma õppida. Meie ülesanne on seda uudishimu märgata, hoida ja toetada.
Usume lapse võimetesse
Meie jaoks on laps aktiivne, loov ja võimekas õppija. Ta ei ole lihtsalt teadmiste vastuvõtja, vaid inimene, kes soovib ise avastada, katsetada, küsimusi esitada ja lahendusi leida.
Peame oluliseks, et laps saaks oma arvamust avaldada, teha valikuid ning kogeda, et tema mõtted on väärtuslikud. Laps õpib kõige paremini siis, kui ta saab ise tegutseda ja tunneb õpitava vastu huvi.
Lapsel on sada keelt
Reggio Emilia lähenemises räägitakse lapse sajast keelest. See tähendab, et laps ei väljenda oma mõtteid ja tundeid ainult sõnadega.
Ta võib jutustada oma lugu joonistades, ehitades, voolides, liikudes, lauldes, mängides või erinevaid materjale uurides. Mõni laps väljendab end julgemalt sõnadega, teine leiab oma mõtete edasiandmiseks hoopis teistsuguse viisi.
Meie soov on pakkuda lastele mitmekesiseid võimalusi, et igaüks saaks avastada oma tugevusi ja tunda rõõmu loomisest.
Õppimine algab lapse küsimustest
Lapsed märkavad sageli asju, millest täiskasvanud mööda vaatavad. Miks vari liigub? Kuhu kaob vihmavesi? Kuidas sipelgad oma kodu ehitavad?
Sellistest küsimustest võivad kasvada põnevad ühised uurimised ja projektid.
Näiteks võib lapse huvi varjude vastu viia valguse uurimise, mõõtmise, joonistamise, lugude jutustamise ja katsetamiseni. Nii õpitakse ühel ajal tundma loodust, matemaatikat, keelt ja kunsti.
Me ei kiirusta lastele valmis vastuseid andma. Julgustame neid ise mõtlema, oma arvamust põhjendama, katsetama ja koos kaaslastega lahendusi otsima.
Oluline ei ole ainult see, mida laps teada saab, vaid ka see, kuidas ta mõtleb, uurib ja uute teadmisteni jõuab.
Õpetaja on lapse kaaslane ja suunaja
Meie õpetaja kuulab, märkab ja püüab mõista lapse mõtteid. Ta esitab küsimusi, pakub uurimiseks vahendeid, loob uusi võimalusi ja aitab lastel oma avastustega edasi liikuda.
Õpetaja ei pea alati olema see, kes kõike teab ja kohe vastuse annab. Mõnikord on kõige parem alustada hoopis küsimusest: „Mis sina arvad?” või „Kuidas me võiksime seda teada saada?”
Õpetaja ülesanne on luua tingimused, kus laps julgeb proovida, eksida, uuesti alustada ja oma edusammudest rõõmu tunda.
Ka keskkond aitab õppida
Peame oluliseks, et lasteaia ruumid oleksid hubased, kutsuvad ja pakuksid lastele võimalusi iseseisvalt tegutseda.
Erinevad looduslikud ja taaskasutatavad materjalid, ehitusvahendid, värvid, savi, valgus ja varjud annavad lastele võimaluse uurida ning luua midagi uut.
Meie jaoks ei ole mängu- ja õpikeskkond lihtsalt ruum, kus lapsed viibivad. See on paik, mis äratab uudishimu, kutsub tegutsema ja innustab koostööd tegema.
Märkame ja väärtustame lapse õppimise teekonda
Laste joonistused, fotod, vestlused ja ühiste uurimiste lood aitavad meil näha, kuidas laste mõtted arenevad ja teadmised kujunevad.
Seetõttu peame oluliseks õppimise jäädvustamist ja nähtavaks tegemist. Nii saavad lapsed oma tegemisi meenutada, nende üle arutleda ning märgata, mida nad on õppinud. Ka lapsevanematel tekib võimalus paremini mõista, millega laps lasteaias tegeleb ja kuidas ta areneb.
Õpime üksteiselt ja üheskoos
Laps õpib nii õpetajalt, kaaslastelt kui ka ümbritsevast maailmast. Koos tegutsedes õpib ta teisi kuulama, oma mõtteid jagama, erinevate arvamustega arvestama ja ühiseid lahendusi leidma.
Meie jaoks on oluline ka koostöö peredega. Lapsevanem tunneb oma last kõige paremini ning tema tähelepanekud ja kogemused aitavad meil lapse arengut paremini toetada.
Okasroosikese majas usume, et lapsepõlv on väärtuslik aeg avastamiseks, imestamiseks ja loomiseks.
Me ei soovi anda lastele ainult teadmisi, vaid kasvatada neis julgust küsida, oskust mõelda, soovi uurida ja rõõmu õppimisest.
Sest iga suur avastus võib alguse saada ühest väikesest küsimusest.